Ei ole mingi uudis, et esemed kipuvad ajapikku tolmuga kattuma, kui nad jäetakse kasutult pööningule või keldrisse vedelema. Sama võib öelda ka oskuste, mõtete ja inimeste kohta, kui neile pidevalt uusi väljakutseid ei esita. Lõpuks kipub minema sedasi, et vana asi vajab kallist restaureerimist ja oma oskustega ajale jalgujäänud inimene kaotab sponsorid.
Täpselt sama probleem vaevab ka ettevõtteid, sest turg nõuab pidevalt uudseid ja innovaatilisi lahendusi. Kui ASA Quality Services 10 aastat tagasi alustas, siis olid testimine, testija ja kvaliteedikonsultant uued osalised Eesti turul ning ega väga kellelgi polnud aimu, mis tegelastega on tegu. Õnneks on hea tõdeda, et ASA on endiselt turul ning testimine, testija ja QA (
Quality Assurance) ei ole enam uudissõnad. Kasutan juhust tänada siinkohal ASA meeskonda, kes pole selle aja jooksul tolmukorraga kattunud ning on näinud igapäevaselt enda vajalikkuse tõestamisega kurja vaeva.
Samamoodi nagu maailm, on pidevas muutumises ka QA turg ja trendid. Selles postituses üritangi võimalikult lihtsalt välja tuua suurimad väljakutsed ja soovitused, mis ootavad tarkvaraarendust ja QA turgu ees aastatel 2014-2015.
1. QA organisatsioonid hakkavad endi funktsioone ärivajadustele vastavalt tsentraliseerima ja parendama, et saavutada suurem efektiivsus ja kuluoptimaalsus
See tähendab üldjoontes seda, et kvaliteediinimesed ja testijad on läbimas nii oma käitumises kui ka mõttelaadis suurt muutust suurema küpsusastme poole ja hakkavad järjest enam toimetama ettevõtteüleselt aga mitte projektipõhiselt nagu seni. Eelkõige tähendab see seda, et arendajad peavad hakkama projekti kontekstis arvestama QA poolt lauale toodud skoobiväliste ärivajadustega, ning kõiki või enamus majasiseseid arendusi hallatakse ühtse metoodika järgi.
Taolisi QA kehi nimetatakse ühise nimetajana TCOE-deks (Test Center of Excellence) ja selleks võivad olla nii majasisesed, kui ka -välised kvaliteediüksused, kes on võimelised pakkuma erinevaid kvaliteediteenuseid kogu tarkvara elutsükli vältel.
Senine levinud mudel, kus testijaid hangiti projektipõhiselt meeskonnale täienduseks, on drastiliselt kadumas, kuna selle efektiivsus ja kuluoptimaalsus on suhtliselt madal. Kui 2013. aastal oli 6% ettevõtetel kas majasisene TCOE või täitis seda rolli väline partner, siis sel aastal on vastav näitaja tõusnud 19%-le ning täiendaval 13% ettevõtetel on plaanis taoline keha kahe aasta jooksul kas tekitada või hankida.
2. IT eelarvest investeeritakse üha rohkem QA operatsioonidesse.
10 aastat tagasi tegin ma jämeda ja julge rehkenduse, kui palju maksab kvaliteedimõõtme toomine tarkvaraarendusse. Ma sain tulemuseks, et suurusjärku 20-25% ja ma nimetasin seda kirvemeetodiks, et anda kliendile aimu, kui palju ASA teenus maksab. Ma oleksin võinud muigugi küsida ka kliendilt, mitu viga tal süsteemis on ja ma oleksin osanud kohe öelda palju nende leidmine maksma läheb. Siiski otsustasin minna raskemat teed.
Aastal 2012 oli maailmas selle investeeringu keskmine suurus 18% IT eelarvest. 2013 aastal 23% ja 2015 aastaks prognoositakse 28%. Selline kasv ületab klassikalist 2-3%-aastas-keskmiselt reeglit märgatavalt ning on osaliselt põhjendatav asjaoluga, et ettevõtted vajavad kõrgema kvaliteediga tarkvarasid, mis on käideldavad, turvalised ja mugavad kasutada.
Samas väärib märkimist, et need trendid näitavad investeeringute suuremat suunamist uute tehnoloogiate kasutuselevõtu suunal ja vähenemist olemasolevate süsteemide käitamiseks vajalike testimiste läbiviimiseks. Olemasolevate süsteemide haldamiseks kasutatakse järjest rohkem testimise automatiseerimist, mis muudab selle kuluefektiivsemaks.
3. Klassikaline arusaam testimise kaasamisest arendusse ja testimise üldine toetumine reaktiivsetele meetrikatele muudab testimise vajalikkuse õigustamise ja küpsusastme kasvatamise keeruliseks
Klassikaliselt ollakse harjunud testimist kaasama siis, kui on mida testida ehk arendus on jõudnud mingisuguse töötava koodini. See hetk on aga liiga hilja, et testimine saaks ennetada vigu ja olla proaktiivne. Peaaegu pooled ettevõtted (45%) kaasavad testimise kas arenduse jooksul või peale seda, mis on liiga hilja, et mõjutada süsteemi kvaliteeti laiemalt kui vigade otsimine ja parandamine. Eriti problemaatilised on selles vaates lühikeste arendusiteratsioonidega arendused.
Samuti on siinkohal suur roll ka kasutatavatel meetrikatel. Väga suur enamus ettevõtteid keskendub endiselt testimise operatiivmõõdikutele nagu leitud vigade arv (73%) , testiloo hind (55%) jne. Kuigi need meetrikad on testimise jaoks olulised, siis võiksid testijad pakkuda enamat, et näidata oma seotust ja lisandväärtuse loomist ärioperatsioonidele. Näiteks mõõta QA panust toote või teenusega turuletuleku aja lühendamisse (time-to-market) ennetades vigu ja probleeme enne, kui need jõutakse koodi kirjutada.
4. Nutiseadmetel testimise (mobiiltestimine) trend on järsul tõusul ja muutumas võtmedistsipliiniks, kuid turul puuduvad vastavad metoodikad, oskused ja keskkonnad.
Sel aastal näitas mobiiltestimine ülisuurt kasvu fookusega nii funktsionaalsuse, jõudluse kui ka turvatestimisele. 55% ettevõtetest tegeleb aktiivselt oma rakenduste mobiiltestimisega võrreldes 31%-ga eelmisel aastal. Nutiseadmetel jooksvate rakenduste peamine fookus on endiselt jõudlusel ja funktsionaalsusel (59%), kuid suure hüppe on teinud turvatestimise osakaal (56% võrreldes eelmise aasta 18%-ga). See näitab, et nutiseadmed on saamas äriettevõtete jaoks olulisteks meediumiteks nende ja klientide vahel tavaliste arvutite kõrval ning uute süsteemide loomisel tuleb tõsiselt kaaluda nutiseadmete võimalusi ja piiranguid. Tõenäoliselt saab mobiilturvalisus lähima kahe aasta jooksul fookusalaks nr 1.
Kui varemalt pidasid mobiiltestimisega tegelevad ettevõtted suurimaks probleemiks vastavate tööriistade puudust, siis tänaseks on murekohad liikunud sobilike metoodikate (34% pealt 56%-le), oskuste (29%-lt 48%-le) ja keskkondade puudusele. Mobiiltestimise spetsiifika peitub sadade erinevate seadmete ja operatsioonisüsteemide variatsioonide testimises, mille hulgas on ka tootmisest maasolevad mudelid aga mida endiselt maailmas on palju kasutusel. See muutus, mis liigutas murekoha tööriistadelt keskkondade ja metoodikate puudusele näitab, et mobiiltestimine on ettevõtete jaoks saamas oma eripärade ja nõuetega QA eriditsipliiniks.
5. Pilve kasutuselevõtt ja pilvepõhine testimine on pidurdunud, sest ettevõtted maadlevad turva ja jõudlusprobleemidega.
Kuigi üldiselt on ettevõtete suhtumine pilve positiivne, siis paljude jaoks on probleemiks pilves endas toimuv segadus ja vastutuse hajusus. Kui ettevõte käitleb sensitiivseid andmeid, siis täna ei paku pilveteenuse pakkuja sulle garantiid, et need andmed on teiste pilvekasutajate eest kindlalt kaitstud või ei kasutata näteks selle sama pilve võimsust sinu ründamiseks. Kui need probleemid saavad lahendatud, siis on oodata suuremat pilve kolimise lainet, mis toob endaga kaasa ka pilvepõhise testimise kasvu ning testkeskkondade pilve viimise.
6. Investeerimine testkeskkondadesse on samuti pidurdunud, kuna turul pole saada vastavat kompetentsi
Testkeskkonnad ja sobivad tööriistad on kvaliteedi tagamisel üliolulise tähtsusega, mida kinnitavad ka QA organisatsioonide investeeringute jaotised. Testkeskkondadesse investeeritakse kuni 40% QA eelarvest ja 28% tööriistadesse. Enamik ettevõtteid kasutavad püsivat testkeskkonda (63%) ja 23% kasutavad rakendusepõhist ajutist keskkonda.
Sellegipoolest kurdavad 67% ettevõtteid, et neil pole õigeid testimisvahendeid ja keskkondi hoolimata investeeringutest ja 53% on hädas mitme testkeskkonna ja riistvara haldamisega ning 37% ettevõtteil on probleem piisava kiirusega testkeskkondade ülesehitamisega.
Seetõttu on need ettevõtted hakanud nägema Test Environment Management-i (TEM) kui uut testimisoskust ja rutiini. Ilma testkeskkondade loomise spetsiaalse planeerimiseta ja rakendamiseta võib testimeeskond raisata väärtuslikku aega ja raha ning kaotada tsentraliseerimisest tekkiva efekti.
Samuti on ettevõtetel probleeme piisava katvuse ja loogilise ülesehitusega testandmete genereerimisega, mis kuulub ka TEM kompetentsidesse.
7. Agiilne arendus on moes, kuid põhjustab testimisele suuri probleeme. Turul ei leidu sobivaid metoodikaid ja oskusi.
83% ettevõtteist tunnistavad, et nad kasutavad agiilseid arendusmetoodikaid kas kõigis või osades enda projektides. Põhjuseks tõenäoliselt agiilse arenduse lubadus tarnida kiiresti takvara, mis on muutuvatele turuvajadustele kiirelt kohanduv. Samas 64% ettevõtetest tunnevad puudust jätkusuutlikest testimismeetoditest agiilsete arenduste testimises. 56% ettevõtetel on probleemid testide automatiseerimisega ja 49% ei suuda agiilse testimise fookust täpselt paika seada.
Need näitajad näitavad selgelt probleemi, mis täna valitseb agiilses arenduses. Nimelt keskenduvad agiilsed arendusmeeskonnad liigselt koodi kiirele väljalaskmisele, kuid selleks, et agiilne arendus oleks edukas, peaks meeskond igas iteratsioonis keskenduma koodi asemel ärivajadustele ja -väärtustele, mida TCOE-d saavad pidevalt valideerida ja verifitseerida. Kindlasti tekib lähiajal sellele problemile lahendus ning agiilsed arendused ei põhjusta tellijatele selles mahus enam peavalu.
Kokkuvõtteks
Selle lühikokkuvõtte aluseks on World Quality Report 2013-2014. Raportit lugedes võrdlesin ma tahes-tahtmata trende täna ASAs toimuvaga ning oma heameeleks avastasin, et me oleme juba hulk aega tundnud sama, mida raport välja tõi ja oleme pikemat aega endid sisemiselt kõvasti arendanud. Oleme saavutanud TCOE võimekuse lüües ettevõtetes kaasa arendusstrateegiate ja kvaliteedipoliitika loomisest kuni reaalse tarkvara juurdumiseni ning oleme võimelised ka agiilseid meeskondi suunama õigele ja ärile olulisele teele. Juurde on tekkinud turvatestimise kompetents ja testkeskkondade ning testandmete loomise ja haldamise võimekus ning mis peamine - meil silm särab ja me ei karda sirge seljaga tulevikule vastu marssida. Tolmu meie pealt ei leia!
Sander Vallaots
ASA Quality Services
juhatuse liige
Halloweeni puhul tahaksin rääkida teile ühe hirmuäratava muinasjutu.
