Hasartselt testimisest

1. jaanuarist 2016 jõustub hasartmänguseaduse muudatus, mis peaks võimaldama senisest suuremat kontrolli (potentsiaalsete) hasartmängusõltlaste ahvatlustest eemalhoidmiseks. Puhtalt professionaalsest hasardist proovisin seadusemuudatuse osadeks lahti võtta ning hinnata, mida mõned muudetud paragrahvid ja lõiked IT süsteemide ja testimise mõistes kaasa toovad.


Hetkel on võimalik isikutel, kes soovivad end hasartmängude (õnnemängude) mängimisest eemal hoida, lasta end lisada õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (OMPI nimekiri). Selleks on füüsilisel isikul kolm võimalust:

• esitada avaldus EMTA teeninduspunktis, 
• õnnemängu korraldaja juures või 
• teha seda ise läbi eesti.ee portaali. 

Kõik esitatud avaldused jõuavad piirangutena EMTA hallatavasse OMPI andmekogusse, kust õnnemängukorraldajatel on kohustuslik teostada kontroll. Mängima tulnud isiku kuulumist OMPI nimekirja võimalik kontrollida kas käsitsi portaali eesti.ee kaudu või oma infosüsteemi integreerituna OMPI x-tee liidese kaudu. Kui mängupiirang kehtib, siis ei tohi korraldaja isikut mängima lubada.

Hasartmäng, õnnemäng, loterii

Teeme esmalt lühidalt ja lihtsustatult selgeks mõisted (aluseks on hasartmänguseaduse paragrahvid 3 ja 4). Hasartmäng on üldmõiste, mis väljendab mistahes mängu, mille puhul mängus osaleja teeb rahas mõõdetava panuse ning ta võib võita rahas mõõdetava auhinna või hüve, kuid ei pruugi. Võit ja kaotus sõltuvad juhuslikkusest või mõnest muust mängijale eelnevalt mitte teadaolevast asjaolust.

Õnnemäng on läbi vahendaja või mehaanilise/elektroonilise automaadi abil mängitavad hasartmäng, mille tulemus oleneb juhusest (mänguautomaadid, mängulauad). Loterii on  hasartmäng, mille tulemus sõltub juhusest ja selgub mänguvälja avamisel (kiirloterii) või loosimisel (klassikaline loterii). Toto on lihtsustatult öeldes auhinnaline ennustusvõistlus - võit oleneb sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist ning mängijal ega mängu korraldajal ei tohi olla mingit võimalust seda mõjutada. Toto alla kuuluvad näiteks spordiennustusvõistlused. Hasartmänge võib korraldada nii otse kui ka telekommunikatsioonivahendite abil. Viimasel juhul nimetatakse neid kaughasartmängudeks.

Väike muudatus paberil ... ?
1. jaanuaril 2016 jõustuv seadusemuudatus toob endaga kaasa kaks suuremat sisulist muudatust, mis puudutavad infosüsteeme. Teised planeeritavad muudatused on pigem protsessilised ja infosüsteeme oluliselt ei mõjuta.

Esiteks kohaldatakse 1. jaanuarist piiranguid ka klassikalise loterii ja toto mängijatele, seejuures saab isik valida, missugust liiki mängudele ligipääsu ta piirata soovib. Hetkel kehtiv seadus võimaldab piiranguid seada vaid õnnemängule.

Teiseks muudatuseks on asjaolu, et piirang ei lõpe enam isiku poolt määratud tähtaja möödudes automaatselt, vaid selleks on vaja esitada avaldus. Piirangu tähtaeg määrab vaid selle, missuguse aja möödudes saab isik esitada avalduse piirangu lõpetamiseks. Hetkel saab piirangut määrata tähtajaga alates kuuest lõpetades 36 kuuga. Tähtaja möödumisel piirang lõpeb automaatselt.

... Suur muudatus infosüsteemis! 

Inimesena, kellele testimine on elustiil, mõtlesin kohe, missugune võiks olla selle seadusemuudatuse mõju infosüsteemidele ja kui ulatuslikke teste oleks tarvilik läbi viia, et ka pärast 1. jaanuari 2016 olla seadusega kooskõlas.
Niisiis jõudsin järgnevatele järeldustele seadusemuudatuse mõju ning vajalike testide osas:

• Ulatuslikud muudatused tuleb teha Õnnemängu mängimise piiranguga isikute nimekirja hoidvas andmekogus - arvestades seadusemuudatuse sisulist mahtu, peaks muutuma juba ka andmekogu nimi. Hetkel hoiab andmekogu tõesti vaid õnnemängude piiranguid, 2016. aastast peab aga vastu võtma ka klassikalise loterii ja toto piiranguid.
• Täielikult muutub piirangu lõppemise loogika - kui varem lõppes piirang tähtaja möödumisel automaatselt, siis tulevikus on selle jaoks tarvilik isiku vastavasisuline avaldus. Avaldust on võimalik esitada alles pärast piirangu tähtaja möödumist. Tegemist on täiesti uut tüüpi avaldusega. Muudatus mõjutab nii andmekogu pidajat EMTAt kui ka hasartmängukorraldajat. EMTA peab koguma ja töötlema mõlemat liiki avaldusi (piirangu kehtestamine ja lõpetamine) ning hasartmängukorraldaja vastavalt sellele infole juurdepääsu lubama või piirama.
• Avaldusi piirangute määramiseks saab esitada EMTA teeninduspunktis ja ka eesti.ee portaalis, mis tähendab, et need avalduse esitamise kanalid vajavad eelnimetatud muudatusi ja testimist.
• Muudatuste mõjul muutub andmete koosseis ja formaat andmekogus. See eeldab hetkel olemasolevate andmete konverteerimist (migreerimist) uuele kujule ja kontrollimist, et ka nende puhul hakkaks uus loogika toimima. Olenevalt migreeritavate andmete mahust võib probleemiks osutuda ka migreerimisprotsessi kiirus (suure andmehulga korral).
• Andmemahud andmekogus ja päringute sagedus EMTA andmekogu vastu tõenäoliselt kasvavad, kuna paljudel hasartmängukorraldajatel, kellel varem ei olnud kohustust piiranguid kontrollida, see kohustus tekib. Andmekogule on kehtestatud ka turvalisuse nõuded ja muudatused ei tohi seada ohtu nende täitmist.
• Muudatused loto/toto teenusepakkuja poolel olenevad olulisel määral teenusepakkuja infosüsteemide hetkeolukorrast - kas ja kuidas toimub isikutuvastus ja piirangute küsimine OMPI nimekirjast, kas seda varem üldse realiseeriti ja kas see toimub automaatselt või käsitsi eesti.ee portaali kaudu. Kuna siiani kehtis kohustus piiranguid arvestada vaid õnnemängu korraldajatele, siis loterii- ja totokorraldajad peavad tõenäoliselt piirangute kontrolli oma IT süsteemidesse juurde arendama.

Need on suuremad muudatused, mis kohe nö "peale vaadates" näha on. Detailsete arendusvajaduste skoobi väljaselgitamine peab toimuma siiski iga infosüsteemi jaoks lähtuvalt selle spetsiifikast ja hetkeolukorrast.

"Aga me ei muuda ju midagi?!"

Lisaks muudatuste mõju hindamisele ja muudatuste korrektsuse testimisele tahaksin südamele panna, et isegi kui teie infosüsteem on juba varasemast ajast integreeritud teise osapoolega (antud juhul loto/toto teenusepakkuja või EMTA), siis muudatused teise poole süsteemides võivad "kogu ahela" (äri- või toimisprotsessi) katki teha ning pärast teise osapoole muudatuste live'i minemist lahendus enam ei tööta. Üldjuhul oleks viisakas küll teisi osapooli muudatustest teavitada, kuid ka kommunikatsioonis tuleb ette lünki ja seetõttu targad ja ettenägelikud usaldavad, aga kontrollivad.

Seetõttu on oluline ka juhul, kui oma süsteeme ei muudeta, aga muutuvad ahela teised lülid, kogu ahela toimimine läbi proovida. Alati on võimalus, et muudatus oleks olnud vajalik ja möödapääsmatu, kuid keegi arendusmeeskonnast ei tabanud mõju ära.

Testimise napoleoni kook

Testid tuleks planeerida kihiliselt, napoleoni koogi põhimõttel: esmalt realiseerida moodulid või alamsüsteemid ja testida need eraldiseisvalt. Moodultestimise vastutus on programmeerijal, alamsüsteemi funktsionaalsust ja kõiki "ülalpool asuvaid" teste võiks teha aga professionaalne testija, kes nõutud funktsionaalsuse elementaarosadeni proovile paneb.

Integratsioonide väljaarendamisel on mõistlik esialgu kontrollida oma liidese toimimine vastu mocki (staatilist komponenti) ning kohe pärast integreeritava "teise otsa" valmimist ka andmevahetuse toimimist kahe süsteemi vahel.

Kindlasti ei tohi unustada ka lõppkasutajate (EMTA ametnike ja hasartmängukorraldaja töötajate) poolset testimist, mis täidab suures osas ka koolituse eesmärki. Lõplikult valmis saadud IT arenduse vastuvõtuteste, millesse võib asutusesisese kompetentsi puudumisel kaasata sõltumatu kolmanda osapoole.

Veel rõhutan registripidaja ja teenusepakkujate koostööle - suurte muudatuste puhul on oluline hoida üksteist arendustööde progressiga kursis ja koostada ühine testiplaan, millal eelnimetatud teste võimalik ja vajalik teha on.


Kokkuvõtlikult soovitan: alustage mõjuanalüüsist ja selgitage välja, mida tuleb olemasolevas süsteemis muuta ja mida lisada, ehk esmalt pöörake tähelepanu nõuetele. Nõuete väljaselgitamisel tekkinud vigadeks aega ei ole, sest seadusest tulenev tähtaeg on ees.
Kohe seejärel planeerige vajalikud testid, hinnake nende mahte ja veenduge, et selleks sobilik ressurss on olemas. Lähtuge reaalsusest - testida on alati vaja rohkem kui üks kord arenduse lõpus, lõppkasutajatel napib vähegi suurema projekti puhul selleks nii oskusi kui aega. Integratsiooniprojektide testimisel, eriti kui hõlmatud on erinevad organisatsioonid, sisaldab testimine muuhulgas ka suhteliselt suurt koordineerimistööd - kes, millal, mida testima peab ning missugused takistused tuleb kõrvaldada - see on testijuhi ülesanne. Testimine ei paranda küll ühtegi viga, aga vähemalt on vigade kohta informatsioon õigeaegselt olemas, ja see suurendab ka nende õigeaegse parandamise tõenäosust.

PS.  Ka tarkvaraarendus ja testimine on hasarti tekitavad tegevused - kas mõni kriitiline viga lipsab töökeskkonda või mitte? ASA Quality Services realiseeris selle lauamänguna, mida kõik huvilised võivad ise mängida ja vaadata, kas juhus on nende poolt või ei. Tegemist ei ole hasartmänguga, v.a juhul kui soovite kasutada mängus rahalisi panuseid :) Mängu saab alla laadida siit: https://www.asaquality.ee/attachments/Game_of_ASA.pdf

Sarnaste mõtteharjutustega saad kindlasti end proovile panna ka augusti alguses toimuvas Lloyd Rodeni testijuhtimise meistriklassis.

Kutse koolitusele
Koolitus: ISTQB Certified Tester Advanced Level Test Manager (ISTQB CTAL TM)
Aeg ja koht: 4.- 8. august 2014 Tallinnas, klassiruum täpsustub
Hind: 2500€+KM, alates kahest osalejast ühest ettevõttest -10%

Registeerumine ja lisainfo: Maili Markvardt, maili [at] asaquality.ee , anna oma huvist märku enne suurt puhkusteaega, st hiljemalt 11.juuliks!
Koolitus toimub inglise keeles. Hinnas sisalduvad toitlustus ja vajalikud materjalid eksamiks valmistumiseks, kuid ei sisaldu sertifikaadieksami tasu. Kohtade arv on piiratud (10 osalejat), kuna tegemist on intensiivse ja personaalse koolitusega.

Koolituse eesmärk ja sihtrühm: koolitus aitab süvendada teadmisi testijuhtimisest, mistõttu on vajalik praktiline kokkupuude testimise ja/või testijuhtimisega. Koolitus annab vajalikud teadmised ja oskused ISTQB CTAL TM sertifikaadieksami sooritamiseks. Koolitus toimub ISTQB õppeprogrammi järgi, mida on võimalik vaadata siit: http://www.istqb.org/downloads/finish/46/96.html . Sertifikaadieksami sooritamine eeldab ISTQB CTFL (või samaväärse) sertifikaadi olemasolu, kuid koolitusel pole keelatud osaleda ilma seda omamata.

Koolitaja: Lloyd Roden (Inglismaa, http://lloydrodenconsultancy.com/)

Sertifikaadieksami sooritamise võimalus: 11. augustil, hind 250€+KM. Edaspidi korraldab eksameid Eesti Testijate Liit (www.testijateliit.ee).

ISTQB Advanced Level Test Manageri koolitusele järgnevad 2015. aastal ka ISTQB Advanced Level Test Analyst (4 päeva) ja Technical Test Analyst (3 päeva) koolitused, samuti ISTQB Foundation  Level Certified Tester Agile Tester Add-on koolitus. 

Maili Markvardt

ASA Kvaliteediakadeemia